Áigá mearrideaddjit válde mearrádusa vihtta viesuid cegget, viesuin galge ovddidit ja seailluhit sámegiela ja sámekultuvra. Viesuid badjel galggai okta hoavda mearridit ja ulbmil viesuiguin lei ahte viesuid seinniid siskkobealde galggai beassat sámástit ja oahpes bargguid bargat. Hoavda galggai stivrret seaillohan ja ovddidan barggu.
HOAVDA DÁN muitalusas lea iešbuorredoalli ja son diehtá ja máhttá buot. Hoavda máhttá buot earret go mo galga seailluhit ja ovddidit sámegiela ja sámekultuvrra. Hoavddas leat gárra gisttat gieđas ja bastilis njuovčča, gistáiguin doallá čavgá gitta hoavdda stuolus ja iežas bastilis njuokčamiin bálda olbmuid.
OVTTA BEAIVVI RABAI láhppon viesuid uvssaid, čavga gieđas doalai láhppon olbmá geas ledje stuora vilges čalbmeláset. Láhppon lei oahcáme dan mii sus ii lean, giella ja sámevuohta.
Olmmái vilges čalbmelásaiguin lei dego dábálaš olmmái gii lea eallán ja bajásšaddan eanetlogu álbmogis, sus lei dat oaidnu ahte dan maid ledje viesuin bargan dan rádjai ii lean buorre go eai lean bargan dego eanetlogu servodagas.
Láhppon ja olmmái vilges čalbmelásaiguin válddiiga ovta viesu dego iežás viesun gos soai mearrideigga ja dan maid soai dajaiga lei riekta. Go viesus eai dohkkehan ođđa njuolggadusaid ozai láhppon ganjalčalmmiiguin veahki iežás oahppásis. Láhppon ja olmmái vilges čalbmelásaiguin dettiiga gárrasit vulos ja hilguiga dan mii oktii lei viesus, sámegiella ja sámeárvvut. Sii geat háilidedje ovddidit sámegiela ja beaivválaččaid geavahedje sámegiela gulahallangielain šadde ságastallamiidda láhppona lusa gos ožžo gullat ahte ii lea lohpi sámegiela geavahit go sámegielain olgguštit sii geat eai hálddaš sámegiela.
Lei nu ahte láhppon ja olmmái vilges čalbmelásaiguin eaba guovttá livčče nagodan giela ja sámeárvvuid hávkadit. Sotnos ledje guokte buot diehti áhkut veahkkin.
BUOT DIEHTI áhkut eaba lean leamaš olggobealde viesuid seinniid eai ge lean fuomášan ahte servodat ja servodaga giella evttot ledje rievdan. Eaba buot diehti áhkut ge lean oaidnán ahte sámekultuvra lei jávkame.
Buot diehti olbmot leat diekkárat dego namma muitala, sii dihtet buot. Nu leigga maid dát guokte áhkut, soai eaba dohkkehan sii geas lei eanet oahppu ja máhttu sámegiela ovdáneami ja sámekultuvrra birra.
Nu rievddai oaidnu mo ovddida ja seailluha sámegiela ja sámekultuvrra. Šattai nu ahte viesuid seinniid siskkobealde lei doarvái ahte rávke buorre iđit sámegillii ja ahte lávlu moadde lávlaga sámegilii. Sámekultuvrrii eai ge bidjan mangelágan árvvu. Dán maid árbevirolaččaid ledje bargan ii heiven viesuid seinniid siskobeallai.
LÁHPPON, OLMMÁI vilges čalbmelásiiguin, hoavda ja buot diehti áhkut dolle dávjá ráđđehallan ságastallamiid ja boađus dain ságastallamiin lei olgguštahttit ja bágget eret buohkaid viesuin geat eai doarjjo sin jurdagiid.
Go dát viđas vázze bálgá mielde doalai hoavda čávgá gitta ovta buot diehti áhku gieđas ja hoavda giddii beljiid go gulai heahtte jienaid čuorvume ahte sámegiella ja sámekultuvra lea jávkan viesuid seinniid siskkobealde, viesut gos oktii lei sámegiella ja sámeárvvut guovddážis.
VIESUIN EALLA otná beaivvi eanetlogu giella ja eanetlogu árvvut ja sis geas lei máhttu ja oahppu leat guođán viesuid, fámustallamiin leat bággehallan eret. Viesuide eai lea báhcán go sii geat sihkkut gatnjaliid láhppon čalmmiin ja sii geat leat eallán beare guhká eanetlogu servodagas ja eai ipmir ahte olmmái vilges čalbmelásiiguin iežas eanetloguservodaga jurdagiiguin ii lea viesuid beastileaddji.
Buot diehti áhkot, hoavda, láhppon ja olmmái vilges čalbmelásaiguin illudit go leat nagodan oažžut eret buohkaid geat eai juogát seammá oainno ja jurdagiid go sin. Dát viđas illudit dan dihte go leat ožžon eret sin geas lea eanet oahppu ja máhttu go sis. Viesuide eai lea báhcán go čálalaš čáppa sánit sámegiela ja sámeárvvuid birra maid dát viđas juogadit buohkaide geat háliidit daid gullat, sii eai fuomáš ahte sii lea leamaš mielde goddime buot mii oktii lei dain vihtta viesuid ulbmil, ovddidit ja seailluhit sámegiela ja sámekultuvra.
Giellaberošteaddji